Arusaam, et Kärdla Kalevivabrik on ikkagi maha põlenud ja kaleviriba sealt enam ei saa, on võtnud aega… Ka püüdlused ise kalevisarnast-toodet teha ja seda ribadeks lõigata on olnud (tsiteerides klassikuid): „kõige lollim mõte siinpool Heltermaa sadamat“. Ja nüüd uue lainena pärast mitmeid, mitmeid katsetusi olen jõudnud puuvillaribadeni. Kaleviribast on puuvill küll valgusaasta kaugusel, kuid kinnitan, et lõpptulemus on sama nauditav.

No 1 – esimene pärandavaip! Foto: Urmas Liit

No 2. Foto: Urmas Liit

Pärandavaip. Nimi, kus sõnademäng annab edasi kõige paremini vaiba loomiselugu. Vaibas on nii pärandit kui pärandat (põrandat). Seda saab pärandada ja pärandale panna. Päris kaleviribadest vaipadest kirjutan ma mõni teine homme, kuid nende kahe esimese värvid on nopitud ühest minu lemmik vaibast, mida säilitatakse Eesti Rahva Muuseumis.

Põrandavaip. ERM A 595-4. MuISi viide

Mo ja So ja No. Panna vaipadele number külge on ilmselt rohkem muuseumitöötaja kretinism, kui kunstkangru ambitsioon. Aga nummerdatud need vaibad saavad ja kindlasti lähevad veel  tulevikus kollektsionääride seas kõrgesse hinda!

No 1 ja No 2. Foto: Urmas Liit. Tikand: DesigRi