Tuleb tunnistada tõtt, et roosa värv ja kogu see printsessindus on minust laia kaarega elus mööda käinud. Kõrgeima kuninganna debüüdi tegin vast lasteaias lüpsimarlist lumehelbekese kleidis, mis oli väärindatud kuusekarraga.   Nii, et nüüd vanuigi hakata roosat roosaga kuduma, oli ikka ülemõistuse minu mugavustsoonist väljas. Ja  oiii, kuidas ma selle vaibalõngade toonimisega  olen mätsinud ja mässanud, et kukuks välja nii nagu mina tahan.

No 4. Foto: Urmas Liit

Lisaks pikale vaibale jäi seekordsest saagist üle ka „üks jupp“, mille peal sain üles soojendada oma heegeldamisoskuse. Sai selline pipilik-hipilik variant. Oma mõõtude poolest passib see vast rohkem mõne kuningliku taguotsa alla õuemurul – laiaistmeline folgi lapp või niimoodi. Aga põrandale sünnib ka muidugi panna.

Ja roosat ma enam  ei karda.

No 5. Foto: Urmas Liit

No 5. Foto: Urmas Liit